Kaunis ja üllatusi täis Tšehhi
Maaleht 01.05.2008
Inimestele meeldib ikka tutvuda maailma kultuuridega ning avastada enda jaoks uusi kohti. Mõtlesime meiegi, et läheme vaatame, mida kujutab endast Tšehhi Vabariik. Väidetavalt pidi olema seal väga palju vaatamisväärsusi ja pealegi väga odav.
Reisimiseks valisime mahtuniversaalse sõiduauto. Kontrollisime, et auto oleks pikaks sõiduks korras, pakkisime vajaliku reisivarustuse (mis on väga oluline), tankisime auto ja sõit algaski.
Autoga reisimisel tuleb arvestada pikalt sõitmise ning varakult öömaja otsima asumisega. Seda kõike silmas pidades asusime hommikul kella 10 ajal teele ning läbisime kiirelt Eesti, Läti ja Leedu. Leedu – Poola piirile jõudsime esimese päeva õhtuks nagu plaanitud. Otsisime toreda ööbimiskoha kena järve ääres, kuhu sai telgid panna ja mõnusalt ülejäänud õhtu sisustada.
Teise päevaga lootsime läbida Poola. See meil ka õnnestus. Juba õhtuks olime meie reisi sihtpunktis - Tšehhis. Väljas oli juba suhteliselt pime. Eelnenud päeva veetsime autos, seetõttu oli vaja otsid koht, kus saaks telklaagri ülesse panna ja süüa meisterada. Selle leidmine läks aga vaevaliselt, sest pimedas ei näinud ju midagi. Õnneks leidsime lõpuks veeäärse koha.
Hommikul ärgates ja telgiuksest välja vaadates oli üllatus suur, kui avastasime, et olime ennast öömajale sättinud kauni loodusega ümbritsetud järve äärde. Ühelpool kaljusein, teisel pool piltilus maastik ja nende vahel järv. See oli tõesti nautimisväärne koht. Alles sellest hetkeks alates tundus kõigile, et olime puhkusel.
Kerge hommikusöök ja laagri kokkupakkimine lõpetatud, olime valmis avastama Tsehhit.
Kaunis loodus liugles mööda, kõrged mäed ning väga kitsad teed tegid sõidu huvitavaks ja põnevaks.
Koopad
Kuna olime teinud plaanid, mida Tšehhis vaadata, siis suundusime esimesena Brno läheduses asuvate koobaste poole, mis pidavat olema suurimad Euroopas.
Loomulikult on kauneid koopaid kõikjal Tšehhis, aga meie valisime algatuseks kindla eesmärgiga koha - Moravia Karsti koopad. Seal on mitu erinevat koobast lähestikku ja kõikidesse korraldatakse ka ekskursioone.
Koopad on hiiglaslikud. Stalaktiitide ja stalagmiitidega kaunistatud saalid paiknevad erinevatel tasapindadel. Huvitavamad nendest on eraldi valgustatud. Näiteks Lumine Kuusepuu, Kaamel, Nõid, Lambad ja muud fantastilised kujud, mida vaimusilmas iganes võib ette kujutada. Turistidele lastakse sügavas koopas ka muusikat, et aimu saada sellest võimsast ning kaunist heliakustikast.
Sissepääsu eest tuleb lunastada pilet umbes 50 Eesti krooni eest. Hind on madal, kuid vaatamist on küllaga. Kahjuks ei lubata koobastes pildistada, sest välk võib kahjustada koopas asuvaid tilkekivisid. Koobastesse minnes on soovitav võtta kerge jope kaasa, sest seal on jahe.
Tuleb tunnistada, et koobastes käimine on omaette elamus. Kõrged võlvid ja võimas massiivne koobas jätab mällu meeldiva mälestuse ning tekib tahtmine veelkord seal jalutada.
Luupea kirik
Järgmiseks eesmärgiks oli jõuda Kutna Horasse. Seal asub ainuke luukeredega sisustatud kirik maailmas. Juba kaugelt on näha kiriku tornides tavalise risti asemel säärekontidele asetatud pealuid.
Kiriku sisemust kutsutakse Luukambriks, mille sisekujunduseks on luud ja kondid. Need pärinevad hussiitide sõdade ja keskajal Euroopas möllanud katku ohvritelt. Legendi järgi tsisterlaste kloostri abt Henry II oli naasnud Palestiinast 1278. aastal palverännakult ning tõi kaasa kotikese Kolgata mäe mulda. Selle puistas ta laiali kohalikule surnuaiale. Usklike silmis sai koht pühitsetud maa tähenduse. Väga paljud inimesed nii lähedalt kui ka kaugemalt soovisid oma viimseks puhkepaigaks Sedleci kalmistut. Surijaid saabus kogu Euroopast, paljud tõid kaasa ka sugulaste ja sõprade maised jäänused, et garanteerida lähedastele pääs taevariiki. Luukamber asutati kabelisse 1511. aastal säilitamaks väärikalt mitmekordsel pealematmisel välja ilmunud inimluid. Pühitsetud maa-ala oli piiratud. Sedasi kogunes hunnikute viisi konte, mis dekoorielementidena võeti kasutusse alles 1870. aastal.
Sisekujunduse idee autoriks oli kohalik aadlik Schwarzenberg, kelle suguvõsa kondine vapp ripub kabelis aukohal. Teostajaks oli külapuusepp František Rindt Ceska. Arvatavasti läks kogu ehitamiseks umbes 40 000 komplekti inimskelette. Omal ajal loodi luukamber selleks, et igaüks mõtiskleks surma olemusest, inimelu mööduvusest ning hetkelisusest.
Praha - väike Pariis
Kogu reisi tähtsamaks paigaks oli Praha. Linn, mis oli mõeldud reisi lõpp punktiks ja tagasisõidu alguspunktiks. Prahat on nimetatud Ida-Euroopa Pariisiks.
Sisenedes Prahasse, saab peatselt selgeks, et ühe päevaga ei jõua näha kõike mida tahaks. Kaunid majad ja maalilised pargid rääkisid enda eest.
Otsustasime, et jääme paariks päevaks ja naudime Prahat nii kuidas oskame.
Prahas on palju kämpinguid ja odavaid hotelle. Valisime meiegi ühe kauni ja meeldiva kämpingu. Telgid püsti pandud ja auto pargitud, jalutasime vanalinna, et nautida seda lummavat linna.
Kohe kaugelt paistab silma Püha Vitus´ekatedraal ( St. Vitus Cathedral). Katedraal on suurim ja kuulsaim terves Tšehhis. Ehitati see Wenceslas I poolt aastail 926-30. Järgnevalt on katedraali pidevalt täiustatud ja ehitatud erinevate valitsejate poolt. Täielikult valmis see alles 1929. aastal.
Katedraal asub Praha linnuses, mis ehitati linna kaitsmiseks juba umbes 1100 aastat tagasi. Nii pikk ajalugu räägib juba ise enda eest, et tegemist on võimsa ja kindla ehitisega. Kindlus on üks võimsamaid kogu maailmas.
Hradzany kindluse juurde viivalt vaateplatvormilt avaneb vaade linnale, mis on kuidagi väga tuttav. Punased katused, kirikute tornid ja ärkliaknad tuletavad meelde meie oma pealinna.
Karlovi sild
Karlovi sild, mis pole väga kaugel kindlusest ja katedraalist, on tõeliselt kaunis vaatepilt.
Sillal kõrgub 30 kuju justkui valvates igavikuliselt kaunist ning lummavat Prahat.
Eemalt on juba näha turistide voolu ning oma töid müüvaid kunstnike. Ühe kuju juures käib pidev sagimine ja pildistamine, millel on oma legend. Puudutades selle pühak kuju pidavalt täituma üks salasoov. Kas see ka sedasi on, ei oska keegi täpselt öelda, sest salasoove ju ei avaldata.
Legende on Prahas mitmeid. Üks on ka Raekoja kellal. Kellavalmistaja Mikulas Kadanil torgati silmad peast ning kogu kellamehhanism jäi mitmeteks pikkadeks sajanditeks saladuseloori alla. Ei suudetud kella mehhanismi remontida ega ka töökorras hoida. Igal täistunnil avanema pidavat luugid ja sealt väljuvad apostlid jäid pikemaks ajaks liikumatult. Tänaseks päevaks on loomulikul kogu mehhanism korda tehtud ja see töötab ideaalselt.
Jalutades Praha vanalinnas ning nautides seda kaunist linna, jääb tunne nagu aeg poleks edasi liikunudki ja käesolev hetk on kusagil 18 sajandis. Igal sammul tundus olevat ajalugu.
Tšehhi köök
Olles Tšehhis, tuleb kindlasti ära proovida kohalikud söögid ja joogid.
Tšehhipärane söömaaeg algab supiga,mis võib olla tehtud kartulitest, kanast või kapsast. Klassikaline põhiroog on küpsetatud sealiha. Üks populaarsemaid toite on küpsetatud sealiha klimpidega. Põhiroogade lisandiks on tavaliselt kartulid, nuudlid või kneedlid
Traditsiooniliste magustoitude hulka kuuluvad pannkoogid, mis on täidetud moosi ja vahukoorega.
Jookidest on kõige populaarsem õlu, mida pruulitakse paljudes linnades.
