Krimm – eestlaste tõotatud maa
Naisteleht - 29. Märts 2011
Woman´s Magazine - 29 March 2011
Krimm on alati olnud eestlastele koht, kus puhata ja tervist kosutada. Praegu käiakse seal ehk vähem. Kahjuks!
Kes lahkus kodust tagakiusamise pärast, kes otsis paremat elu, aga Nõukogude Liidu ajal siirdusid paljud eestlased elama väikesesse Krimmi külakesse Beregovojesse. Eesti juurtega peresid on seal tänaseni.
Enamik neist on küll eesti keele unustanud, kuid päritolumaa kohta teatakse üllatavalt palju. Austusest Eesti ja eestlaste vastu on Beregovoje küla keskele rajatud Eduard Vilde nimeline väljak!
Aga tunne on seal, nagu oleksime sattunud ajas 30 aastat tagasi. Enamuse aastast on külaelu vaikne, aga suvel ärkavad kõik nagu karud talveunest.
Siis teenib kogu küla endale välja aasta palga: kes annab oma majad rendile, kes peab poodi, kes kohvikut. Suvel tuleb Beregovojesse väga palju turiste puhkama ja tervist kosutama. Väidetavalt viivad soolane mereõhk ja päike astma ja liigesehaigused.
Krimmis puhates oleks patt jätta uurimata selle koha ajalugu, külastamata vaatamisväärsused ja matkamata kaunis looduses.
Näiteks tasub käia 10. sajandil tekkinud Tšufut-Kale koobaslinnas, kus tegeldi peamiselt käsitöö ja kaubandusega ning kust leiti kaitset ka röövlite eest.
Tšufut-Kale viimased elanikud olid tatarlased, kes lahkusid sealt 1852. aastal, kuid endiselt avaneb linnast miljonivaade kohalikule Suurele kanjonile ja endiselt pakuvad turistidele avastamisrõõmu kõikjale uuristatud koobaskorterid, kus keset tuba seisab suur kivist laud ja selle ümber diivanid.
Suur kanjon pole aga ainult turistide meelispaik, vaid populaarne ajaveetmiskoht ka kohalike seas. Läbi metsa on rajatud mitu matkarada, mis võivad olla küll rasked, kuid nende läbimine on higi ja vaeva väärt!
Meie lõpetasime oma teekonna läbi põlismetsade ja üle ojade Nooruseallika juures. Sedasi kutsuvad kohalikud väikese jõekese algust kanjonis. Vesi selles allikas on väga puhas ja väga külm, ometi ei kõhelnud 30kraadises kuumuses meist keegi, kas end sinna kasta, et veidigi värskendust saada.
Krimmi lõunaosas on palju mägesid, mille tippu saab ronida nii kergemat kui ka raskemat teed pidi.
Meie rühkisime Demergi mäele. Kaks-kolm tundi ronimist ja higistamist viis lõpuks sihile — 1239 meetri kõrgusel naelutas kaunis vaatepilt meid kohale.
Toit: Toitude paabel
Krimmis osatakse väga hästi süüa teha. Esindatud on paljude rahvaste – tatari, ukraina, vene, türgi ja kaukaasia – köögid. Muidugi tasub enne uurida, mida oma raha eest ostad, sest vastasel juhul võid saada väga väikese portsjoni või mitte väga maitsva söögi.
Jook: Massandra veinid otse tehasest
Krimmi veinid on kuulsad. Eestiski müüdavad Massandra veinid on kohapeal odavad. Suuremad veinihuvilised võiksid külastada Massandra veinitehast – selle kena ja võimas loss on meeldiv peatuspaik ka karsklastele.
Siiski tuleks veinidega olla ettevaatlik, sest liikvel on palju võltskraami. Nõukogude ajast on seal jäänud tavaks lisada veinile piiritust – veinisõbra isu viib see kindlasti!
Elamus: Pääsupesa loss
Kaunis ja muinasjutuline Jalta Pääsupesa loss on kui joonistatud. Eriti põnev on seda lossi vaadata merelt. Loss asub küllaltki ebakindlal kaljuserval, aga et selle lossi ilu saaksid nautida veel mitu põlvkonda pärast meidki, ehitasid jaapanlased sellele maavärinakindlaks.
Kuidas kohale saab?
Estonian Air lendab Kiievisse, sealt edasi Krimmi saab reisida maad mööda. Ühistransport on Krimmis odav. Krimmi trolliliini võib aga lugeda lausa üheks maailmaimeks – see ulatub Simferopolist Jaltani. Nii umbes 100 kilomeetri pikkuse liinina on see kantud ka Guinnessi rekordite raamatusse.
--------------------------------------------------------------------------------
Mõnus elu vaikses Krimmis
Äripäev 12-14.09.2008
Krimm tuletab paljudele meelde puhkust, rahu ja väga soolast Musta merd. Kunagi oli Krimm tähtsate inimeste puhkekohaks. Tänapäeval aga tunduvad sealkandis asjad olevat veidi muutunud. Ei ole nii palju turiste nagu vanasti ning kaubandus ei lähe nii hästi kui peaks. Sellegipoolest kihab ja keeb Krimmis mõnus ja rahulik elu.
Krimmi poolsaar on iidsetest aegadest asustatud. Siin on säilinud palju arhitektuurilisi ning ajaloolisi mälestisi nagu koobaslinn, klooster mägedes, Kreeka kolooniate jäänused, samuti 1828. aastal loodud Vorontsovi Loss ning kaunis Nikita botaanikaaed. Kindlasti ei saa mainimata jätta ka Pääsupesa Lossi, millest on saanud Krimmi sümbol. Looduse ja ekstreemse poole armastajad leiavad tee Suurde Krimmi Kanjonisse, Uchan-Sou ja Jur-Jur koskedele, Vaimude Orgu ja kaunile Demergi mäe nõlvale.
Simferoopol
Juba esimeseks asjaks väljudes lennukist tervitab sind vana sovjetiaegne õhkkond.Vanad bussilogud viivad su lennuki juurest lennujaama. Vene keel kõlab kõikjal kus oled. Riiki sisenemisel tuleb täita väga väikeses kirjas olev blankett. Arvatavasti selleks, et saaks tagasiteel kontrollida aega, millal inimene riiki saabus. Eesti kodanikul on lubatud Ukrainas ilma viisata viibida 90 päeva. Kuidagi sai blanketid täidetud ja passikontroll läbitud. Ees ootas aga veel üks katsumus: taksojuhtide hordid, kes tahtsid sind igalepoole viia ja võimalikult palju raha nöörida.
Kõigest sellest mitte välja tehes on võimalik rahulikult kadalipust läbi pääseda ja oma teed minna.
Linnas on palju nõukogude ajast pärit mälestisi: kümnete kaupa Lenini monumente, mõned neist on hõbetatud, mõni seisab uhkes üksinduses kunagise esindusliku, nüüdseks aga lagunenud kolhoosi peahoone ees. Lennujaam ja raudteejaama turg ongi suurimad vaatamisväärsused Simferoopolis.
Beregovoje – Eesti küla
Bussiga mööda Krimmi sõites tekib paratamatult mõte, et kuhu mets kadunud on? Nii kaugele kui silm ulatub on kõikjal ainult põllud. Külakeses nimega Beregovoje, mis asub läänepoolses Krimmi osas, on võimalik küllaltki odavalt öömaja üürida. Hinnad algavad 35 grivnast kuni 350 grivnani. Oleneb kas valida kodumajutus või kohalik suur hotell. Beregovoje on tuntud Eesti külana. Kahjuks seal külas enam paljud eesti keelt ei oska. Siiski suhtutakse eestlastesse Bergovojes positiivselt. Au sees hoitakse ka Eesti väljakut, puhta ja puutumatuna.
Kui saabuvad esimesed turistid väikesesse külakesse, avatakse turismihooajaks paljud poed. Kohalikud teenivad aasta käibest umbes 60 % suve jooksul saadud kasumist. Selleks on paljud külaelanikud endale poed ehitanud ja kauplevad erinevate toodetega alates söögist, joogist lõpetades suveniiridega.
Toredad külaelanikud aitavad turisti igati, et tal oleks võimalik ennast kuningana tunda. Kuigi paljudes kohtades puudub soe vesi ja korralik wc, harjub sellega peagi ning kogu külastus jääb meelde mõnusast nostalgiast nõretavana.
Jalta
Kindlasti üks kuulsamaid ja uhkemaid kuurorteid Krimmis on Jalta. Linn lõunapoolses poolsaare osas, täpselt Musta mere ääres. Eestlased on harjunud pehme rannaliivaga ja suure liivaväljaga, kus päikest võtta. Jaltas aga on väikesed rannaribad rahvast paksult täis ning liiva asemel kiviklibu. Harjumatu, kuid omamoodi huvitav ja nauditav. Rannaäär on tihedalt täis kõikvõimalikke müügipunkte ja valuutavahetuse võimalusi. Jalutades kuurortlinnas, meenub 20 aasta tagune Eesti. Lenini ja Marksi nimelised tänavad, suured sõdurite kujud, uhkeldav Lenin ning mitmed Nõukogude sõduritele pühendatud ausambad jätavad mulje, nagu aeg poleks edasi liikunudki. Jalta on linn, kuhu tasub jääda mõneks päevaks puhkama ja kohalikku eluolu nautima.
Üheks Krimmi kuulsamaks vaatamisväärsusteks loetakse Pääsupesa lossi Jaltas. Muinasjutuliselt kaunis ja Disneylikult ilus loss paneb silmad särama igal turistil. Merelt vaadates tundub loss olevat kui joonistatud. Kõrgel kalju otsas, pisut üle ääre ulatuv ning kõrgustesse püüdlev ehitis täiustati jaapanlaste poolt maavärinakindlaks. Loss on vastu pidanud juba mitu sajandit.
Mägironimine
Krimm on üks kohtadest, kus käivad paljud inimesed ainult mägironimise pärast. Jaltast mitte väga kaugel asub Demergi mägi, kuhu on võimalik paaritunnise jalutuskäigu järel jõuda ka mitteprofessionaalsel mägironijal. Umbes 2 – 3 tundi mööda mägiteid üles ronimist ja 1239 meetrine kõrgus ongi vallutatud. Loomulikult tuleb selle eest ka natukene maksta, sest Krimmis on suhteliselt võimatu midagi tasuta saada. Mägironimine maksab kuus grivnat.
Esialgu tundub mäkkeminek väga mõnus ja rahulik, kuid pikapeale hakkab see väsitama ja paljudel tekib tahtmine tagasi pöörduda. Tegelikult tasub pikk ja vaevaline tee ennast juba poolel mäel ära. Meeletult kaunis vaade alla orgu ja linnale ei jäta kedagi külmaks. Kuigi jalad on väsinud ja vesi hakkab pudelist otsa lõppema, ei suuda miski takistada mäe tippu vallutamast. Vajadusel saab teha puhkepeatusi igal võimalikul kivikünkal. Olles mäe tippu jõudnud, avaneb imeline vaatepilt. Mäe vallutamine pakub imelist joovastust ja jätab mällu nii sügava ja meeldiva mälestuse, et võimatu oleks seda kõike unustada. Kes kunagi varem pole mägironimist harrastanud, soovib kindlasti peale sellist kogemust seda kunagi korrata.
Bahtšisarai
Bahtšisarai lähedal, teel iidsesse koobaslinna Tšufut-Kalele, asub kaljusse rajatud Uspenski mungaklooster. Tahtmise korral saavad seda külastada kõik inimesed. Mõni kilomeeter eemal asub Tšufut-Kale koobaslinn, mis tekkis umbes 10. sajandil. Peamiselt tegeleti seal käsitöö ja kaubandusega, hoonete varemete vahel on näha kivisse sööbinud rattaroobastega tänavaid ja väljakuid. Sajandeid elasid siin tatarlased ning viimased elanikud lahkusid külast alles 1852. aastal. Koopad on tavaliselt väikeste urgude moodi, ühe- või mitmetoalised. Mööbel on samuti kivist ja paikne. Vaid ülikud said endale lubada luksust, et ehitada maju. Tšufult-Kalelt avaneb hingemattev vaade Suurele kanjonile, kus on võimalik käia kahel matkarajal. Imetleda saab mägiojasid, väikeseid koski ja järvekesi. Suur Kanjon on ligi kolmsada meetrit sügav ja kitsamas kohas vaid kolm meetrit lai loodusime.
Transport ja liikumine
Tõeline eksootika on muidugi trollibuss, usutavasti asub Krimmis maailma pikim trolliliin Simferopol–Alušta–Jalta (üle 100 km). Sõit kestab 2,5 tundi, hind on 10 grivnat. Linnade vahelt saab sõita ka liinibussidega, mis on küllaldki odavad. Hind kõigub 8-25 grivna vahel. Taksoga sõites on võimalik väga palju petta saada, kuna turistidelt ikka võetakse ju viimast. Laevaga sõites Jaltast Aluštasse tuleb loovutada 35 grivnat, kuid see on elamus mida tasub Krimmis olles kogeda.
Söök , jook
Krimmis on esindatud kõik rahvustoidud: ukrainlaste borš ja vareenikud, venelaste okroška ja pelmeenid, krimmitatarlaste tšeburekid, kubete, samsa ja lagman, Kesk-Aasia pilaff, Kaukaasia šašlõkk ja šurpa. Hinnad on peaaegu samad mis Eestiski. Söögikohti on palju ja väga erinevaid ning linnades ei pea ekstremaaltoitlustamist harrastama, seal leidub söögikohti igale maitsele ja rahakotile. Peab aga arvestama, et teenindustase võib kõikuda. 16 grivna eest saab juba mõnusa kõhutäie süüa. Toitu tellides tuleb vaid silmas pidada, et kartulid, riis vms tuleb alati lisaraha eest juurde tellida. Krimm on kuulus veinide poolest, ehkki peab tunnistama, et veinitootmise tava sai siin alguse alles 19. sajandi lõpul. Veinitehaseid on mitmeid, kuulsaim neist muidugi Massandra. Massandra veinitehast soovitan kindlasti külastada, 20 grivnat degustatsiooni eest on hästi kulutatud. Proovida saab kümmet veini, enim magusaid. Massandrale ongi kõige rohkem kuulsust toonud Madeira ja Tokaij veinid, samuti portveinid. Veine müüakse kõikjal, kuid – ettevaatust! – väga palju on pettust ja lihtsalt võltsinguid.
Mõningad hinnad Krimmis 2008 aastal
Mineraalvesi: 2,50 grivnat
