Ungari

Ungari - madjarite põlismaa
Ajakiri Naised 6.06.2008

Ungarist oleme lugenud lapsepõlves Egeri tähtedest. Oleme joonud Ungari veine ja kuulnud huvitavaid lugusid selle riigi kohta. Räägitakse isegi, et Budapest on Ida-Euroopa metropol. Seda kõike arvestades, otsustasime meiegi minna uudistama madjarite kuulsat maad ning suursugust Budapesti.
Esimese hooga kihutasime kohe Ungari piirini välja. Väheke puhanud kohaliku põllu ääres (telkidega) jätkus meie sõit Budapesti poole.
Teel nägime mäetippudes palju kauneid losse ja loomulikult ei saanud me kõikidest lihtsalt mööda sõita. Sedasi turnisime nii mõnegi lossi juurde ja kahetsusega saime teada, et pooled neist olid kas kinni või parasjagu remondis. Reisiseltskonna tuju õnneks selline pisiasi ei suutnud häirida ja sõit Budapesti poole kulges edukalt.
Jõudes pealinna, ei pidanud me kahetsema, et olime pika ja väsitava reisi ette võtnud.
Doonau ja Budapesti sillad on juba omaette vaatamisväärsused. Kaunid ehitised ja turistide pidev sagimine andis märku, et tegemist on väga populaarse linnaga.
Esimeseks asjaks oli leida koht kus ööbida. Kuna linn oli võõras ja tunduvalt suurem, kui Tallinn, siis oli tarvis leida infopunkt, et aimu saada kämpingute asukohast. Teenindus oli väga meeldiv ja meile anti igakülgset abi.
Pikema otsimiseta leidsime ööbimiseks meeldiva ja kauni paiga suhteliselt linna keskel. Meie üllatuseks asetses see künkajalamil, kuhu omanik oli ehitanud omamoodi huvitava kämpinguplatsi. Viisakas ja tore peremees juhatas meile ka kätte linna sõitvad bussid ja tutvustas Budapesti ajalugu. Saime teada, et Budapest moodustub kahest linnaosast: Buda ja Pest. Budapesti ajalugu algab 89. aastal roomlaste rajatud Aquincumi sõjaväelaagriga. Laagri ümber tekkis sõjaväelinn, selle kõrvale aga tsiviillinn, millest suur osa on praeguseni säilinud. Hiljem nimetati Aquincum ümber Buda ja Pestiks. Buda jäi ühele poole ja Pest teisele poole kallast. Ajaloost on teada, et Ungarit on rüüstanud nii sakslased, prantslased, austerlased, kui ka türklased, kuid siiski on säilinud selle riigi isepärasus.
Kindlasti soovitati meil ära vaadata Lossimägi, Parlamendi hoone, Doonau keskel asuv Margita saar ja Kangelaste väljak.









        






Lossimägi

Esimeseks kohaks valisime Lossimäe. Asub see umbes 130 meetri kõrgusena Doonau kohal. Seal jalutades tundub nagu oleks aeg seisma jäänud. Võrratud ehitised ja kaunis vaade jätab mällu sügava ja meeldiva mulje kogu linnast. Lossi terrassil, kuhu on ehitatud kohvik, avaneb muljetavaldav vaatepilt Pesti poolele, kus asub Vabadussammas ja meeletult ilus Parlamendihoone. Mõnusalt kohvi või teed juues ja vaadates kohviku rõdult Doonau jõel sagivaid laevu, tekib tõelise puhkuse tunne. Võrratud söögid ja meeldiv teenindus lubab tunda ennast kuningana.
Lossi territooriumil asub ka Rahvusgalerii ning Rahvusraamatukogu. Lossimäe all aga asub labürint. Seal kaitsesid madjarid ennast türklaste rünnakute eest. Hästi hoolitsetud maaalustesse käikudesse sisenemise eest tuleb lunastada 75 EEK-i. Huvitavalt sisustatud ja põnevate seinamaalingutega kaunistatud ruum tundub olevat lõputu. Loomulikult on kõikjal suunaviidad ja eksimine võimatu. Tore jalutuskäik maa all teeb tuju rõõmsaks, sest ungarlased oskavad oma kultuurimälestisi eksponeerida.




Parlamendihoone

Lossimäest mitte kaugel, teiselpool Doonaud asub Parlamendihoone, mis oli meie järgmiseks külaskäigu objektiks. See eriliselt kujudatud hoone paistab silma juba kaugelt.  Pesti poolel oleva Parlamendihoone ehitustööd algasid 1885 aastal. Lõplikult valmis meistriteos aga 1902 aastal. Hoone on umbes 268m kõrgune, 118m laiune. Hoones on kokku 691 ruumi, treppide kogupikkus ulatub kuni 20 kilomeetrini. Maja väliskujundus on teostatud hilisgootika stiilis. Tahtmise korral saab iga inimene külastada seda võimsat ja kaunist ehitist, sest iga päev korraldatakse parlamendihoonesse mitmeid ekskursioone.
Loomulikult on kõigile Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele sissepääs tasuta.









 
Margita saar

Ei saanud me kämpingu peremehi eirata ja otsustasime külastada ka Margita saart. Asub see Doonau keskel ja oli kunagi kuninga jahipaigaks ning õukonna asukohaks. Saar on umbes 2,5 km pikkune ja 500 m laiune. Üllatavalt kaunid on saarel asuvad hiiglaslikud põlispuud ning paljudes värvitoonides taimestik. Kogu saar on Budapesti elanike seas armastatud jalutuskohaks. Saarel on mõnus ja hea ujumiskoht, meeldiv päevitamiseks loodud rand. Väidetavalt on Margiti saarel asuvad  kaks hotelli turistide seas väga hinnatud just veeprotseduure poolest. Kahjuks ei olnud meil aega veeprotseduuridega tutvuda ning seekord nautisime lihtsalt kauni saare loodust.

Kangelaste väljak

Kaunilt valgustatud plats tekitab võimsa ning vapustava tunde. Väljakul olev Milleeniumisammas rajati madjarite Karpaatidesse saabumise 1000-aastase juubeli auks. Keset väljakut asub 36 meetri kõrgune sammas ning selle tipus on kujutatud peaingel Gabrielit. Samba kõrval alusel on  kujutatud seitset hõimujuhti, kelle eesotsas on madjarite vanem Árpád. Õhtu lõpuks plaanisime sõita mööda Doonau jõge, mis pidi päevale punkti panema. Õnneks ei pettunud me selles sõidus, sest tõeliselt meeldiv ja romantiline ringreis Doonaul on tõeline elamus.


Balaton

Kahju oli lahkuda Budapestist, kuid edasine plaan oli minna vaatama Balatoni järve. Väidetavalt on Balatoni järv Lõuna-Euroopa suurim (600 ruutkilomeetrit). Kohale jõudes saime üllatuseks teada, et telkida on suhteliselt raske, kuna kogu järve ümbrus on väga rahvastatud. Igal pool on motellid või mingisugused ärid. Tõeline turisti meka. Meie õnneks leidsime koha, kuhu panna telgid ning mõnusalt ennast sisse seada. Järve vesi oli üsna mudane ja hägune ja kergelt rohekas. Meie plaan nägi ette lisaks ööbimisele ja ujumisele Balatonis, ronida ka vulkaanilistel kaljudel, mis asuvad põhjakaldal. Vulkaan mis olevat pursanud umbes 4-5 miljonit aastat tagasi. Tõeline nauding oli ronida mööda mäekülge ülesse ja imetleda, seda kaunist loodust ja maastiku.    
Tagasisõidul põikasime läbi ka Egerist, et üle vaadata kuulus kindlus, mis kaitses madjareid türklaste vallutuste eest ja maitsta kohalikke veine. Kindlus jättis mällu väga võimsa mälestuse. Umbes 1541 a. Budapesti vallutanud Ottoman piiras 1552 a. Egari linna ümber, kuid vallutada nad seda ei suutnud. 40 päeva piiramise järel lahkusid türklased kaotusega Egerist. See lahing sai suurimaks võiduks madjarite ajaloos.

Ungari söök


Ungari rahvuslikud söögid on sageli meie jaoks keskmisest vürtsikamad. Guljašš on
Toit: Guljašš
Klassika, mida proovimata nagu polekski Ungaris käinud. Kes seni guljašši lihakastmeks on pidanud, mis koos keedukartulitega keele alla viib, sel on eriti viimane aeg seda mõnusat suppi süüa. Liha, kartul, paprika, tomat, porgand ja sibul paraja koguse vürtsidega – selle lihtsa roa nautimine võib täiesti vabalt reisi tipphetkeks kujuneda.
Jook: Vein, ei mingit kahtlust
Igavene küsimus – kas Tšehhi õlu või Ungari vein – on Ungaris teie eest mõistagi juba lahendatud. Väikesi mõnusaid veinikeldreid leiab nii Budapestis kui igas teises madjarite linnakeses. Et suveõhtut mitte raisku lasta, tuleks veini nautida mõnel jõelaeval, mis rahulikult mööda Doonaud libiseb. Elzbeti sild, mille äärest enamik turistidele mõeldud laevu reise alustab, on kohe kesklinnas. Tunnine jõetuur maksab paarisaja krooni ringis, kuid eks hind sõltu täiesti teie valitud laevast. Eriti tore on, et kuulata saab ka eestikeelset giiditeksti, sest kes ikka Ungari veine maitstes päeva lõpuks neid võõrkeeli purssida jaksab.