Linn, kus vaatamisväärsustega ei koonerdata 1, 2, 3.
Maaleht - 21. mai 2011
Maaleht - 05. juuni 2011
Maaleht - 09. juuni 2011
Maaleht - 05. juuni 2011
Maaleht - 09. juuni 2011
Barcelona pole linn rannapuhkuse huvilistele, vaid neile, keda huvitab kultuur, arhitektuur, ööelu ja rõõmsad inimesed. Ajaloost pungil linn suudab üllatada isegi paljunäinud reisijat.
Paljud teavad Barcelonat Sagrada Família katoliku kiriku järgi. Piltidelt kauni ja huvitavana meelde jäänud ehitis oli kohapeal veel palju põnevam. Kõrged võimsad tornid paistsid üle terve linna. Väga huvitavalt kujundatud ehitis, mis ei jäta küll kedagi külmaks.
Sagrada Família arhitektiks oli Antoni Gaudí (1852–1926). Oma viimased 15 eluaastat pühendas Gaudí just selle kiriku projekteerimisele ja ehitamisele. Sellegipoolest ei saanud ta seda valmiskujul ise näha. Tegelikult suutis Gaudí projekteerida niivõrd keerulise ehitise, et seda pole tänaseni suudetud valmis ehitada. Väidetavalt peaks hoone täiesti valmis saama aastaks 2026.
12.50 euro eest saab lunastada sissepääsu sellesse muljetavaldavasse paika. Järjekord võib olla küll pikk, aga see tasub ennast ära.
Juba kirikusse sisenedes jooksevad judinad üle selja ja tundub, et oled sattunud mitte kirikusse, vaid ballisaali. Võimsad võlvkaared on nii suursugused, et terved turistide hordid klõpsivad neist vahetpidamata pilte teha.
Kellel huvi, see saab 2 euro eest liftiga ka kõrgemale tornidesse sõita, kuid järjekorras seismiseks tuleb arvestada umbes tunni jagu aega.
Keldris olev muuseum tutvustab Sagrada Família ehitamist järk-järgult. Soovi koral saab osa võtta ka missast.
Güelli park
Mitte väga kaugel (umbes 15 minutit bussisõitu) asub võrratult maaliline Güelli park. Jällegi Gaudí kujundatud park on kui muinasjutumaa – tavalisi tiike, sildu ja koguni puid siit juba ei leia.
Kogu park lookleb mäejalamil. Kõrgelt mäetipult näeb pea kogu Barcelonat tema hiilguses. Huvitavalt kujundatud sillad ja omapärane arhitektuur on tõeline meistriteos. Üles-alla looklevaid radu ääristavad huvitavad taimed, puud ja ehitised. Siia võikski end lausa unustada.
Ahhetamapanevalt eriliseks muudavad Güelli pargi piparkoogimajakesi meenutavad keraamiliste plaatidega kaunistatud hooned. Gaudí on uskumatult hästi tabanud muinasjutumaa olemust, tema võimas fantaasialend on teinud Güellist ühe omanäolisema pargi terves maailmas.
Muidugi ei jäta kohalikud elanikud selliselt turistimagnetilt kasu lõikamata. Paljudes kohtades võib leida kaupmehi, kes üritavad turistile müüa “just seda õiget” Gaudí keraamikat. .
La Rambla
La Rambla on Barcelona üks peamisi turismitänavaid. See algab Katalonia väljakult ja ulatub peaaegu mereni. Sinna on lihtne pääseda nii bussi kui ka metrooga. La Ramblas käib sagimine peaaegu ööpäev läbi ning osavad kaupmehed püüavad igati turistidega silmsidet luua. Jäätis, vahvlid, söögid, joogid, suveniirid – La Ramblast leiab kõike. Välikohvikutes pakutavad vahvlid viivad keele alla, hõrgumast hõrk jäätis sulab sekundiga naudinguks ning paljud muud maiustused viivad nii mõnegi euro agara turisti taskust.
Omaette vaatamisväärsus on kirevates kostüümides ja veidrate näomaalingutega miimid ning oma lava otse keset teed üles löönud tänavanäitlejad. Mõni teeb tsirkust, mõni mängib pilli. See on igale Barcelona külalisele kohustuslik tänav.
Üsna La Rambla tänava alguses asub kohalik turg. Lettide viisi puuvilju, maiustusi, sinke, liha ja mida kõike veel – vähemasti põhjamaise turisti suu ajab see küll vett jooksma ning tühjade kätega lahkuda on pea võimatu.
Tänava lõpus aga seisab kuulus maadeavastaja Christoph Kolumbus, osutades käega üle mere kaugusesse, kuhu kunagi viisid tema rännuteed.
La Rambla pole paraku võõras koht ka pikanäpumeestele. Nii mõnigi hooletu turist võib oma asjadest märkamatult ilma jääda. Ei maksa sellegi üle imestada, kui otse keset tänavat pakutakse narkootikume, kuid neist tegelastest on targem tuima näoga eemale jalutada.
Montjuici lossi juurest langevad alla tehislikud kosed, ümberringi püüavad pilku purskkaevud. Võimas ja romantiline valguse ja vee mäng kestab oma 15 minutit järjest, saatjaks kaunis muusika. Julgen öelda, et seda nägemata on Barcelonas käik olnud asjatu.
Loomaaed
Vähesed Barcelona külastajad teavad, et ka siin on oma loomaaed. Asub see üsna Triumfikaare lähedal ning esmapilgul tundub olevat väike ja tagasihoidlik. Tegelikult on siin aga üksjagu aardeid peidus. Lindude seas püüavad pilku värvikirevad papagoid ja flamingod, kiskjate eesotsas on uhked lõvid, tiigrid ja pantrid. Muidugi ei puudu siit ka elevandid, kaelkirjakud, kabjalised, ahvid ja ninasarvikud.
Üks huvitavamaid vaatamisväärsusi on varaan — võimas sisalik, kes võiks looduses vastu tulles lausa ära hirmutada.
Mis aga loomaaia eriliselt omanäoliseks teeb, on vabalt ringi jalutavad paabulinnud. Kuhu külaline ka ei satu, igal pool on paabulinnud kohal ja nuruvad toitu nagu tuvid tänaval. Loomaaiale ringi peale tegemiseks kulub oma kolm-neli tundi.
Transport, söök ja jook
Lennujaamast saab linna kõige lihtsamini bussiga, mis viib reisija tasuta teise, kõrvalolevasse lennujaama. Sealt edasi rongiga kesklinna ning siis juba metroo või bussiga igale poole kuhu vaja.
Barcelonas liikumiseks ongi kõige parem kasutada metrood või bussi, nende liiklus on väga hästi organiseeritud ja kiire. Ostes 7.95 euro eest kümne korra pileti, on mugav sõita kuhu tahes. Üks pilet kehtib pisut üle tunni ning sellega võib sõita nii bussi, metroo kui ka rongiga. Alguses tundub metroosüsteem keerukas, kuid mõned korrad sõites on see juba väga lihtne ja loogiline. Taksosõit aga on väga kallis.
Restoranis süüa pole Hispaanias just odav. Märksa väiksema väljaminekuga võib saada hakkama kiirsöögikohtades. Kohalikud oskavad teha imemaitsvat kebabi. 3–5 euroga saab kõhu kenasti täis, selleks tuleb aga minna turistitänavatelt natuke eemale, kuigi ka otse La Ramblas võib leida mõne üsna odava kebabikoha.
Barcelonast ei tohiks ükski turist lahkuda kohalikke maiustusi maitsmata. Hispaania on ka veinimaa. Poest ostes võib kvaliteetveini juba mõne euroga kätte saada. Restoranides aga on vein sama kallis kui Eestis.
Söök ja jook.
Restoranis süües pole Hispaanias kuigi odav. Kui aga minna nn. kiirsöögikohtadesse võib saada küllalt odavalt hakkama. Kohalikud oskavad teha imemaitsvat kebabit. Umbes 3-5 Euro eest saab juba kõhu täis. Selleks tuleb aga minna turistitänavatelt natukene eemale.
Barcelonast külastades ei tohiks ükski turist lahkuda ilma kohalike maiustusi maitsmata. Vahvlid kuhu on lisatud karamelli, šhokolaadi, vahukoort või vaniljet on supper head. Kohalik jäätis on tunduvalt parem poest ostetud jäätisest.
Hispaania on ka veinimaa. Poest ostes võib kvaliteet veini juba mõne Euroga kätte saada. Restoraanides on aga vein sama kallis kui Eestiski.
Turvalisus
Nagu igalpoolgi tuleks Barcelonas olles oma asjadel silm peal hoida. Vargaid on igalpool ka selles riigis.
Mõni ütleb, et Barcelonas on vargus väga suur ja võetakse turistidel käest ka käekotte, kuid teised väidavad vastupidist. Eks see jääb igaühe enda otsustada.
Mõningad hinnad Barcelonas 2010 aastal
Teksased: 17 Eurot
Naiste jalanõud: 29.90 Eurot
Pikavarukatega T-särk: 12 Eurot
10 korra metroopilet: 7,95 Eurot
Montjuci juurde viiv furnikuloor: 9 Eurot
Energiajook: 0,29 Eurot
Gaseeritud vesi 1L: 0,29 Eurot
Aniisi viin 0,70 L: 7,50 Eurot
Kohvi välikohvikus: 1,60 Eruot
Kebab: 3,95 Eurot
Mandariinid: 0,99
Jäätis: 1,30-2,20 üks pall
Vahvel vahukoore ja shokolaadiga: 2 Eurot
Vein poes: 1-10 Eurot
Vein restoranis: 12 Eurot
