Rumeeniat ilmestavad mägilossid
Rumeenia lahutamatuks osaks on mägilossid, mida jagub seal pea igasse suuremasse asulasse.
Äripäev 28.11.2008
Rumeenia lahutamatuks osaks on mägilossid, mida jagub seal pea igasse suuremasse asulasse.
Ligi kolmandikku Rumeeniast katavad mäed ning seal kandis sõites pole kasu muidu heast abimehest GPS-seadmest. Kahjuks pole jõutud seda riiki kaartidele korralikult panna ning soovitav on osta kohalik teedeatlas. Vastasel juhul võib suurde Rumeeniasse suhteliselt kiiresti ära eksida.Võimsad ja suurejoonelised mäed on hingematvalt kaunid ning tekitavad himu vaadata mäetipust alla. Tavaliselt peab selleks läbi käima pika ja väsitava tee, kuid õnneks on Rumeenias ehitatud paljud autoteed ka mägedesse.Nädalavahetuse mägedes veetmise on rumeenlased võtnud omale südameasjaks. Väga paljud pered sõidavad mitmeks päevaks telkidega kõrgustesse, et nautida seda imelist loodust ja kaunist vaatepilti. Lõputult mägiteid, vasakul ja paremal rohetavad jalamid ehk väga mitmekülgne autosõit on asi, mis jääb Karpaate külastavaid turiste veel pikalt meenutama.
Krahv Dracula 40 000 ohvrit
Rumeeniaga seostub kindlasti kõigile krahv Dracula ehk Vlad Tepes – kuulus vampiir, kes on elanud sadu aastaid. Kahjuks või õnneks on see kirjaniku poolt väljamõeldud tegelane. Dracula puhul oli tegu ühe tuntud suguvõsa liikmega, kes sai kuulsaks kurjategijate ja vaenlaste teibasse ajamisega.Tõeline krahv Vlad Dracul sündis aastal 1431 Sigishoara linnas. Tema isa oli Valahhia vürst ning poega hakati kutsuma Draculaks ehk Draculi pojaks.Türgi vastu sõdides ei tuntud seal kandis vaenlaste vastu mingit halastust – need aeti lihtsalt teibasse. Ainult türklaste väeülemale tehti erand: tema aeti kullatud otsaga teibasse. Väidetavalt ajas krahv Dracula teibasse kuni 40 000 inimest. Müüdid räägivad, et julm valitseja jõi vaenlase verd, et ammutada sellest jõudu. Ta hukkus 1476. aasta detsembris lahingus türklastega Bukaresti lähedal. Draculal on Rumeenias üldiselt rahvuskangelase maine, kuna tema poliitika tulemusena ei suutnud türklased Rumeeniat vallutada ning ta siiras pühendumus oma kodumaa kaitsele äratab poolehoidu siiamaani.Krahv Dracula õiget elukohta Cetatea Poienaris ei viida turismifirmade poolt vaatama. Soovides kauni vaatega majavaremeid uudistada, tuleb turistil ise tee hooneni leida. Valmis peab olema ka vähemalt kilomeetriseks ülesronimiseks, kuna lossi varemed asuvad kõrgel mäe otsas.
Brani loss vampiirituruga
Mitte kaugel Brasovist asub Brani linnake, kus on Bram Stokeri poolt kuulsaks kirjutatud Dracula loss. Kuigi tegelikul pole see kuidagi seotud verejanulise vampiiriga.1377. aastal ehitatud Brani loss pidi algselt kaitsma tähtsat kaubateed türklaste eest. See asus strateegilises kohas, mis jääb Transilvaania piirialadele. Nii loodeti ära hoida röövlite saabumist riiki ja kindlustada kaupmeeste turvalist liikumist.Õnneks jäi loss sõdadest laastamata. Tänaseks päevaks on hoone väga heas seisus ning annab suurepärase ülevaate sajandite tagusest elu-olust. See väga kaunis kindlus ei tohiks kultuurihimulist inimest kuidagi külmaks jätta.Muuseumina kasutusse võetud loss on turistide poolt väga suurt tähelepanu saanud just nimelt Dracula legendi pärast. Kuna aga Rumeenia suurimaid kaubamärke on vampiir, siis ka selle lossi ette on ehitatud turg, kus müüakse kõikvõimalikku nänni.
Pelesi kuningalossi vana tolmuimeja
Brasovi lähedal asub Sinaia linn, kus on Rumeenia kuninga suveresidents. Lossi lasi aastail 1873-1883 ehitada kuningas Carol I, kes pärineb Hohenzollern-Sigmaringeni dünastiast. Kauni looduse keskel asuvas hoones kasutati esimesena Euroopas elektrit ja keskkütet. Lossis on siiamaani töökorras tsentraalne tolmuimeja, mille toruotsad paistavad tubade seintest.Kogu loss on väärt vaatamist oma toreduse ja viimistletuse tõttu ning ideaalselt kujundatud hoone on kui muinasjutust välja võlutud. Uusrenessanssi stiilis Pelesi lossi peetakse üheks Euroopa kauneimaks rajatiseks. Seinu ning mööblit kaunistavad keerulised puidust tahutud skulptuurid.1970ndatel suleti loss külastajaile 15 aastaks ning pärast hoolikat restaureerimist on rohkem kui 170 toaga hoone ilmselt parimas vormis. Praegu on Pelesi lossist kujunenud Rumeenia üks tähtsamaid muuseume, kuhu iga rumeenlane oma elus korduvalt satub.
Sighisoara imeline kindluslinn
Sighisoara asub Transilvaania regioonis ning asula loodi tõenäoliselt 12. sajandi lõpus, kui Ungari kuningas kutsus saksa kaupmehi ja käsitöölisi Transilvaaniasse. Dracula sünnipaigana tuntud Sighisoara kauneimaid ja paremini säilinud keskaegseid kindluslinnu kogu Euroopas.Seal elas mõnda aega eksiilis ka Valahhia vürst Vlad II Dracul, kes müntis seal oma raha, millel esineb esmakordselt ka linna rumeeniakeelne nimekuju Sighisoara. Linnas sündis ka tema kurikuulus poeg Valahhia vürst Vlad III ehk Dracula.Sighisoara peamiseks vaatamisväärsuseks on hästi säilinud keskaegne linnasüda, mille keskmes asub võimsa kellatorniga tsitadell. Seal omakorda paikneb maja, kus väidetavalt sündis Dracula. Just seesama Dracula ongi linna peamiseks turismiatraktsiooniks.
Vampiir või rahvuskangelane?
Maaleht 26.03.2009
Draculale külla sõites pole kasu ei GPSist ega võõrsil toodetud kaartidest – eksimise eest kaitsevad vaid kohalikud teede kaardid.
Rumeeniasse minnes tuleb valmis olla mõneks ootamatuseks. Esiteks, kuna umbes 30% riigi territooriumist katavad mäed, pole seal GPS-seadmest kasu.
Teetööde tõttu on Rumeenias ka palju teesulge, seega tekib tihti seisakuid, autosid lastakse kordamööda läbi kord ühes, kord teises suunas.
Draculi poeg
Samas on suuremad teed suhteliselt sõidetavad. Kõrvalteed on hullemas seisus, igasuguse autoga pole mõtet sinna sõitma minna. Rumeenia lahutamatu osa on mägilossid, neid jätkub pea igasse suuremasse asulasse. Kõige tuntumad neist on mõistagi ühel või teisel moel seotud krahv Draculaga.
Kuulus vampiir, kes elanud sadu aastaid, on siiski vaid kirjaniku väljamõeldud tegelane.
Tõeline krahv Dracula sündis aastal 1431 Sigishoara linnas, tema isa oli Valahhia vürst Vlad II Dracul. Poeg Vlad III hakati kutsuma Draculaks ehk Draculi pojaks.
Türgi vastu sõda alustades ei tuntud mingit halastust vaenlaste vastu, need aeti lihtsalt teibasse.
Türklaste väeülemale tegi Dracula erandi, ajades ta kullatud otsaga teibasse. Väidetavalt ajas krahv Dracula teibasse 40 000 inimest.
Müüdid räägivad, et julm valitseja jõi vaenlase verd, ammutamaks sellest jõudu. Ta hukkus 1476. aasta detsembris lahingus türklastega Bukaresti lähedal.
Draculal on Rumeenias rahvuskangelase maine, kuna tema poliitika tulemusena ei suutnud türklased Rumeeniat vallutada.
Varjatud varemed
Kahjuks ei viida turiste vaatama tema õiget elukohta Cetatea Poienaris. Soovides sealseid kauni vaatega majavaremeid uudistada, tuleb turistil ise tee leida.
Valmis tuleb olla vähemalt kilomeetripikkuseks ülesronimiseks, kuna lossivaremed asuvad kõrgel mäe otsas.
Brasovi lähedal asub Brani linnake, kus on Bram Stokeri poolt kuulsaks kirjutatud Dracula loss - tegelikult pole see küll kuidagi Draculaga seotud. 1377. aastal ehitatud Brani loss pidi tähtsat kaubateed türklaste eest kaitsma. Õnneks jäi loss sõdadest laastamata ja on väga heas seisus.
Dracula sünnipaigana tuntud Sighisoara linn loodi tõenäoliselt XII sajandi lõpus, kui Ungari kuningas kutsus saksa kaupmehi ja käsitöölisi Transilvaaniasse.
See on üks kaunimaid ja paremini säilinud keskaegseid kindluslinnu kogu Euroopas.
Sighisoara peamine vaatamisväärsus on hästi säilinud keskaegne linnasüda, mille keskmes asub võimsa kellatorniga tsitadell. Tsitadellis paikneb maja, kus väidetavalt sündis Dracula.
Teetööde tõttu on Rumeenias ka palju teesulge, seega tekib tihti seisakuid, autosid lastakse kordamööda läbi kord ühes, kord teises suunas.
Draculi poeg
Samas on suuremad teed suhteliselt sõidetavad. Kõrvalteed on hullemas seisus, igasuguse autoga pole mõtet sinna sõitma minna. Rumeenia lahutamatu osa on mägilossid, neid jätkub pea igasse suuremasse asulasse. Kõige tuntumad neist on mõistagi ühel või teisel moel seotud krahv Draculaga.
Kuulus vampiir, kes elanud sadu aastaid, on siiski vaid kirjaniku väljamõeldud tegelane.
Tõeline krahv Dracula sündis aastal 1431 Sigishoara linnas, tema isa oli Valahhia vürst Vlad II Dracul. Poeg Vlad III hakati kutsuma Draculaks ehk Draculi pojaks.
Türgi vastu sõda alustades ei tuntud mingit halastust vaenlaste vastu, need aeti lihtsalt teibasse.
Türklaste väeülemale tegi Dracula erandi, ajades ta kullatud otsaga teibasse. Väidetavalt ajas krahv Dracula teibasse 40 000 inimest.
Müüdid räägivad, et julm valitseja jõi vaenlase verd, ammutamaks sellest jõudu. Ta hukkus 1476. aasta detsembris lahingus türklastega Bukaresti lähedal.
Draculal on Rumeenias rahvuskangelase maine, kuna tema poliitika tulemusena ei suutnud türklased Rumeeniat vallutada.
Varjatud varemed
Kahjuks ei viida turiste vaatama tema õiget elukohta Cetatea Poienaris. Soovides sealseid kauni vaatega majavaremeid uudistada, tuleb turistil ise tee leida.
Valmis tuleb olla vähemalt kilomeetripikkuseks ülesronimiseks, kuna lossivaremed asuvad kõrgel mäe otsas.
Brasovi lähedal asub Brani linnake, kus on Bram Stokeri poolt kuulsaks kirjutatud Dracula loss - tegelikult pole see küll kuidagi Draculaga seotud. 1377. aastal ehitatud Brani loss pidi tähtsat kaubateed türklaste eest kaitsma. Õnneks jäi loss sõdadest laastamata ja on väga heas seisus.
Dracula sünnipaigana tuntud Sighisoara linn loodi tõenäoliselt XII sajandi lõpus, kui Ungari kuningas kutsus saksa kaupmehi ja käsitöölisi Transilvaaniasse.
See on üks kaunimaid ja paremini säilinud keskaegseid kindluslinnu kogu Euroopas.
Sighisoara peamine vaatamisväärsus on hästi säilinud keskaegne linnasüda, mille keskmes asub võimsa kellatorniga tsitadell. Tsitadellis paikneb maja, kus väidetavalt sündis Dracula.
Rumeenias maitseb kanasupp teisiti
Toit & Tervis mai. 2009
Rumeeniast teatakse tavaliselt ainult Draculat, kuid tegelikult on see riik
palju põnevam. Meie otsustasime seda huvitavat riiki autodega avastama
minna. Üks eesmärk oli ka proovida kohalikke sööke.
Olles pika maa maha sõitnud, jõudsime lõpuks Rumeeniasse. Kuna Eestis saadavatel GPS-seadmetel pole Rumeenia kaarti peal, on kasulik osta maakaart. Vastasel juhul võib selles riigis, mille territooriumist kolmandikku katavad mäed, kiiresti ära eksida. Peaaegu igasse suuremasse asulasse jagub vähemalt üks mägiloss. Ka tee küsimisega võib tekkida raskusi. Inglise keelest ei saa paljud aru ja vene keelega pole mõtet seal üldse proovidagi. Rumeenlased kui vana romaani rahvas on väga uhked oma päritolu üle.
Kõige lähem keel on väidetavalt portugali keel. Rumeenia keel on eestlasele küll üsna raske ja neid kuulates midagi aru saada on väga keeruline. Kõige parem on rumeenlastega suhelda prantsuse keeles, sellest saavad aru üllatavalt paljud. Muidu meenutas riik alguses endist NSVLi aega: kulunud asfaltteed ja räämas majad, koduloomad keset sõiduteed ning kuidagi kõhedust tekitav eluolu. Mis siin veel söögist rääkida, tundus meile esimese mulje põhjal. Õnneks aga oli see vaid esmamulje, sest mida edasi jõudsime, seda paremaks asjad läksid. Mitte väga kaugel piirist leidsimegi esimese kohviku. Seal natukene ringi vaadanud, ei tundunud kõik enam nii hull. Toit oli üsna odav ja nägi välja vägagi söödav. Igaüks meie reisiseltskonnast tellis erineva söögi, et teada saada, mis kõlbab, mis mitte. Peab tunnistama, et valik oli küll kesine, kuid söök maitses väga hästi. Toidud olid peamiselt juurviljadest ja maitsestatud mõõdukalt, peamiselt maitserohelisega. Toitude kõrvale pakuti hapupiima või jogurtit, sedasi
asendati ka hapukoort kastmetes ning suppides.
Rumeenia toidud peaks keskmise eestlase maitsele meeldima. Toidulaud on küllaltki mitmekesine, sest Rumeeniast on aegade vältel paljud sõjaväed ning rahvad läbi käinud. Roomlased, türklased, austerlased, ungarlased ja teised on sinna jätnud osakese oma kultuuripärandist ja sellega mõjutanud ka toidu valmistamise ja maitsestamise viise. Niisiis saab Rumeenias rännates proovida sööke, mida pakutakse ka meie kodumaal, aga maitsed erinevad ja omamoodi nüansi lisavad neile ka vürtsid.
Näiteks kõige populaarsemad on Rumeenias kanasupp, veiseliharoad, köögiviljad ja oasupp. Hommikuks pakutakse
aga palju praemuna, omletti või keedumuna. Kapsarullid, vorstikesed ning hautised ei puudu ka nende toidust.
Palju kasvatatakse sigu ning lihakarja. Kalu saadakse peamiselt sisevetest – jõgedest, järvedest ja tiikidest. Põllumajanduses
on esikohal nisu-, odra- ja maisikasvatus. Mägise riigi puuviljakasvatust aga pidurdavad külmad talved. Rumeenlased armastavad maisijahuputru. Maisitangu ja maisijahu lisatakse aedvilja- ja lihatoitudele. Vorstikeste valmistamiseks on palju retsepte. Liha
ja aedvilju pakutakse külma ja kuuma kastmega, mida tihti valmistatakse küüslaugu ja sibulaga. Üldse valmistatakse
paljud toidud nii, et neid saab süüa kas kuumalt või ka külmalt. Maitseelamuse saamiseks tuleks võimalikult erinevates kohtades einestada, alates väikestest kohvikutest lõpetades uhkete restoranidega. See võib läbisõitvale turistile osutuda aga päris suureks
probleemiks, sest teeäärtes söögikohti kuigi palju ei ole. Poodidest midagi söödavat taga otsides võib aga juhtuda, et ei
leiagi midagi erilist.
LAUAKOMBED
Restoranis kaetud söögilaua taga toite nautides on rumeenlastel kombeks palju rääkida. Kunagi ei lahkuta lauast enne, kui kogu laudkond on söömise lõpetanud (keegi ei lähe enne isegi WCsse ega suitsu tegema). Pärast söömist tänatakse restoranipidajat või kelnerit hea söögi eest isegi siis, kui serveeritu ei täitnud ootusi.
RUMEENIA VEIN JA BRÄNDI
Väidetavalt on Rumeenia maailma suuremaid veinitootjaid. Rumeenia veini ajalugu ulatub 3000 aastat tagasi. Õige kliima ja hea pinnas viinamarjadele on soodustanud veiniäri. Juba ammustel aegadel müüdi oma tooteid kreeklastele, sakslastele ja ka mujale Lääne-Euroopasse. Paljud riigid ostavad Rumeenia veine just tänu sellele, et hind on taskukohane ja kvaliteedil pole viga midagi. Üheks traditsionaalseks joogiks on kujunenud Rumeenias ka ploomibrändi. Mõnusalt magusat jooki manustatakse peaaegu iga söögikorra lõpus.
Traditsiooniline Eine
• Eelroog: eri sorti juustud või
köögiviljad
• Supp: lihapallisupp või köögiviljasupp
lihaga
• Kala: grillitud karpkala soolvees
või grillitud heeringas
• Pearoog: vürtsine lihahautis
sibulaga, küpsetatud köögiviljad
lihaga või vürtsine kapsas
hakkliha ja riisiga
• Magustoit: jäätis või kook
Salat rumeenia Moodi
1 porgand
4-5 kartulit
1 petersellijuur
1 juurseller
peotäis rohelisi herneid
2 marineeritud kurki
250 g kana- või veiseliha
300 g majoneesi
1 sl sinepit
soola
è Keeda porgand, kartulid,
juurseller, petersellijuur ja liha
pehmeks. Tükelda keedetud
ained ja marineeritud kurgid.
Kõik ained kokkusegatult anna -
vad maitsenüansside poolest
rikka salati, mida kindlasti tasuks
proovida.
Karpaadid – perekondade piknikupaik
• Kindlasti seostuvad paljudele Rumeeniaga eelkõige Karpaadid – kõrged kaunid mäed, mis ei jäta kedagi külmaks. Võimsate ja suurejoonelistena on need hingematvalt kaunid ja tekitavad himu heita tipust pilku alla maa peale. Tippu jõudmiseks võib maha käia pika ja väsitava tee, kuid õnneks saab sinna ka autoga. Ülespoole vurades paistab,
et rumeenlase d on endale südameasjaks võtnud nädalavahe - tuse veetmise mägedes. Väga paljud pered sõidavad mitmeks päevaks telkidega kõrgustesse, et nautida seda imelist loodust ja kaunist vaatepilti ning tunda ennast vabalt. Tavaliselt on ka söögid kaasas. Kuna Rumeenia toidu üks eripära on lihtsus, on sealsamas metsa all või tee
ääres kerge midagi kokku vaaritada. Seda paljud rumeenlased ka teevad. Liha, aedvilju, natuke küüslauku ja palju maitserohelist – ideaalne matkasöök valmib kiirelt ja mugavalt.
Keskaegne linnake Sighisoara
• Sighisoara on muljetavaldav keska egne linn, mille säilinud linnasüda tundub vägagi ehtne. Kitsa stel mun a kivitän avatel tekib tunne, nagu oleks rännanud ajas 300–400 aastat tagasi. Sighisoara asub Transilvaania regioonis ning asula loodi tõe - näoliselt 12. sa jan di lõ p ul. Sighisoara linn on üks ka unimaid ja paremini säilinud keskaegseid
kindluslinnu Euroopas. Praegugi võib leida linnas käies vanas stiilis restorane ja baare. Sisseastujat tervitavad
keskaegsetes riietes ettekandjad ja toovad m enüü lauale. Lihatoidud, supid ja suupis ted – valik on üllatavalt lai, võrreldes mõne teise linna restoranidega. Kõike se da saab küllaltki odavate hindadega. Tihtilugu on restoranides
elav muusika, et luua turistidele meeldiv õhkkond .
