Sõbralik ja päikesepaisteline Malta.
Maaleht - 14. veebruar 2010
Vahemeres Sitsiiliast ligi sadakond kilomeetrit lõunas on seitsmel väikesel saarel Euroopa kõige pisem (316 km2) ja ühtlasi tihedaima inimasustusega riik — Malta.
Maltal on umbes 400 000 elanikku, nii et ühele ruutkilomeetrile peab neid mahtuma rohkem kui 1300. Seda enam et neli väiksemat saart on asustamata…
Kuid et häid lambaid mahub ühte lauta palju, teevad sõbralikud inimesed päikesepaistelisest Maltast mõnusa ja nauditava riigi. Ei ole üldse ebatavaline, et tänaval jalutades ütlevad võõrad sulle tere ja vajadusel ka abistavad nii kuidas võimalik. Pisutki inglise keelt osates on võimalik end Maltal väga koduselt tunda.
Pealinn Valletta
Valletta on väheseid täiesti valmis ehitatud pealinnu maailmas. Kui maltalased edukalt türklaste rünnakuid tõrjusid, olid Euroopa riigid sedavõrd tänulikud, et andsid linna ehitamiseks piisaval hulgal raha. Valletta sai nime 1566. aastal Johanniidide ordu suurmeistri Jean de la Valette järgi, kes seisis Malta ordu eesotsas türklaste vastu sõdides.
Malta rüütliordu võttis linna ehitamist südamega. Tulemust näeb juba linnaväravas. Müürid on sedavõrd paksud, et ükski kahurikuul ei suuda neid läbistada. Valletta kitsastel tänavatel jalutades saab aimu sajanditetagusest ehituskultuurist ja tollaste inimeste kunstilembusest.
Kuna terves riigis on taimekasv kuumuse tõttu suhteliselt nigel, on pealinnas olevad maitsekalt ja suurima hoolega rajatud pargid tähtsad puhkekohad. Kauni vaatega parkides saab ennast linnakärast täielikult välja lülitada ning lihtsalt nautida olemist. Malta on väga usklik riik, seepärast on Vallettas ka üksjagu uhkeid kirikuid. Neist ehk kuulsaim on 1572. aastal ehitatud suursugune St. John’s Co-Cathedral, mille maalidega kaunistatud laed, põrandad ja seinad on vaatamisväärsused omaette.
Mdina, Rabat ja Blue Grotto
Alguses oli Malta pealinnaks Medina, kuid araablased tegid linnad väiksemaks, et oleks parem neid vaenlase eest kaitsta. Nii sündiski ühest linnast kaks — Mdina ja Rabat. Mdina on kindluslinn võimsate müüride, kiriku ja hästi hooldatud kitsaste tänavatega, pilku püüavad kaunilt kujundatud aiad. Räägitakse, et selles linnakeses kummitab…
Rabat seevastu on ilma müürideta linnaosa, kus kihab ja keeb elu. Rabatis on üks huvitavamaid vaatamisväärsusi kindlasti maa-alused katakombid. Neid on seal mitmeid, kuid suurim on St. Paul’s Catacombs. Väikese tasu eest neid müstilisi katakombe külastades ja audiogiidi juttu kuulates saab tõelise elamuse — ikkagi ju koht, kuhu on kunagi maetud kuulsad ja võimsad riigimehed.
Üks Malta looduse imesid on kindlasti Blue Grotto — ideaalselt lihvitud kaljurahnud langemas merre on võrratult kaunis vaatepilt. Väga populaarne on paadisõit sealsete kaljurahnude vahele. Tuleks aga meeles pidada, et kuigi viimased paadid väljuvad umbes kella 15 ajal, läheb viimane buss tagasi Vallettasse juba kell 16. Sellest maha jäädes tuleb turistil linna tagasi minna kas jalgsi või taksoga.
Gozo saar
Looduslikult kaunis Gozo saareke on mõnus vaheldus tiheda asustusega Malta saare saginale. Igas tunnis sõidab Malta saarelt Gozole laev, praamisõit võtab aega umbes 25 minutit ja pilet maksab 1.40 eurot. Et jõuda saare suurimasse linna Victoriasse, tuleb teha väike bussisõit.
Gozol tuleks kindlasti tutvuda Citadeliga. Ideaalses seisus kindlus oleks kui äsja ehitatud. Mõõtmetelt pole Citadel küll suur, kuid jätab võimsa ja turvalise tunde. Mööda kindluse tänavaid jalutades võib sisse astuda hästi hoitud kirikusse ja muuseumidesse. Kindlusest avaneb saarele 360kraadine vaade — ideaalne, kaitsmaks linna vaenlaste eest.
Gozo saare üks tähtsamaid vaatamisväärsusi on Azure Window (malta keeles Tieqa Żerqa, eesti keeles ‘taevasinine aken’), mis asub Victoria linnast seitsme kilomeetri kaugusel. Bussid tiirutavad saarel vaid hommikuti, kuid õhtune jalutuskäik või taksosõit tasub end igati ära. Ükski foto ega kirjeldus ei suuda edasi anda helesinises meres kõrguva kaljukaare tegelikku ilu.
Transport
Turisti peamiseks liiklusvahendiks Maltal on vanad Inglise bussid, mis on omaette vaatamisväärsused.
Valletta linnaväravate ees asub bussijaam, kust saab sõita igale poole riigis. Olles ükskõik kus riigi otsas, tuleb sõita pealinna ja sealt edasi saab juba igale poole mujale. Piletihinnad on olenevalt kaugusest 0.54–1.58 eurot. Taksohinnad on Maltal väga kõrged.
Söök-jook
Malta köök on lähedases suguluses naabermaa Itaalia omaga. Kohalik rahvustoit on jänes. Palju pakutakse mereande ja kindlasti ka pastat. Turistide meelissöögiks pidi siiski olema kaheksajalg.
Jookidest on kindlasti parimad veinid ja tasub proovida ka kohalikke likööre. Õlu pole küll sama hea kui Eestis, kuid väärib siiski proovimist.
Mõningad hinnad Maltal aastal 2009.
Bussisõit: 0,54-1,16 Eurot olenevalt sihtkohast
Praamisõit Matlat Coso saarele: 1,40 Eurot
Mdina muuseum ja Katedraal: 1,2 Eurot
Vihmavari: 4,90 Eurot
